KKK

Päästeamet on koostöös kohalike omavalitsustega, avaliku-, era- ja kolmanda sektoriga tähistanud Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele. Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral.

Vaata avalike varjumiskohtasid SIIT

allikas: Maa- ja Ruumiamet

Varjend ja varjumiskoht on oma eesmärgilt küll sarnased, kuid olemuselt siiski kaks erinevat ruumi või ruumide kooslust, mille rajamise tehniline keerukus ja investeeringu suurus on kordades erinevad.

Mis on varjend?
Varjend on spetsiaalne hermeetiline kaitserajatis või selle osa, mis on ehitatud selleks, et pakkuda inimestele võimalikult turvalist peavarju sõjaliste või tsiviilkriiside ajal. Varjendi konstruktsioon vastab kehtestatud normidele (klassidele) ning on loodud taluma plahvatust, lööklaineid, lendavaid esemeid ja saastunud välisõhku. Loe juurde.

Mis on varjumiskoht?
Varjumiskoht on olemasolev hoone osa (enamasti kelder või akendeta ruum), mis on kohandatud lühiajalisteks kriisiolukordadeks varjumiseks. See ei pruugi vastata rangetele varjendinõuetele, kuid pakub siiski kaitset lendavate esemete, rusude ja muude vahetute ohtude eest. Loe juurde.

Sinu ja Sinu lähedaste toimetulek ja turvalisus kriisiolukorras sõltuvad eelkõige teist endast. Seetõttu on nii Sinul, Sinu perekonnal kui ka kogu elanikkonnal vastutus aidata kaasa meie kõigi turvalisusele. Iga inimene teab ise kõige paremini enda ja lähedaste vajadusi, võimalusi ning võimeid.
Mida paremini on elanikkond kriisiks valmistunud, seda kergemad on selle tagajärjed kogu ühiskonnale. Nii on riigil võimalik paremini aidata neid, kes kriisi korral end ise aidata ei suuda.

Elutähtsad teenused

Teenuseid, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste olulise teenuse toimimist, nimetatakse elutähtsateks teenusteks.
Elutähtsad teenused on elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavuse tagamine, mobiili-, tavatelefoni ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus.
2024. aastal jõustusid hädaolukorra seaduse muudatused, mis laiendasid elutähtsate teenuste loetelu ja teenusepakkujate ringi. Nüüd on kokku 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Tervishoiuteenuste toimimisele lisandus perearstiteenus ning uute teenustena ravimite ja toiduga varustamine, aeronavigatsioon, avalik-õiguslik meediateenus ning lennuväljade, sadamate ja raudtee toimimise teenused.
Elutähtsad teenused sõltuvad üksteisest ning ühe teenuse katkemine võib põhjustada mitme muu teenuse katkemise. Näiteks on elektrikatkestuse korral häiritud ka sideteenuse, pangaautomaatide, toidupoodide ja tanklate töö.

Erinevate elutähtsate teenuste katkemise käitumisjuhised leiad siit: 
Elektrikatkestus
Küttekatkestus
Veekatkestus
Sidekatkestus
Kodused varud

allikas: Päästeamet

Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui kodus kaob vesi, kaugküte või elekter.

Võta ühendust Varjendiekspert OÜ meeskonnaga ja me aitame teid varjendi või varjumiskoha kavandamisel, rajamisel ning hooldamisel. Võta ühendust!

Millele tähelepanu pöörata:

• Alustuseks tuleb üle vaadata, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijatel õigus keldrisse saada.
• Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia ja lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
• Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
• Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
• Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
• Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit.
• Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
• Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
• Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
• Ühistu liikmetel oleks olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.

allikas: Päästeamet

Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisse ning riiklikku järelevalvet ja vastutust.

Tutvu seadusega: Riigi Teataja

Enamikel kortermajadel on olemas kelder, mida saab teatud tingimustel kohandada varjumiskohaks. Tööd sõltuvad ruumi seisukorrast, kuid tüüpiliselt on vajalik:

• ruumi puhastamine ja mittevajalike ning ohtlike esemete eemaldamine;
• seina-, põranda- ja laepindade tihendamine ning viimistlemine;
• ventilatsioonisüsteemi rajamine, et tagada piisav saastevaba õhuvahetus varjumisolukorras;
• vahelae tugevdamine ja turvaliste avatäidete paigaldamine või kindlustamine, samuti tagavaraväljapääsu rajamine;
• elektri- ja valgustuslahenduste uuendamine, sh autonoomse elektritoite lisamine;
• minimaalne sisustus: pingid, esmaabivahendid, kuivkäimlad, tulekustutid jm varustus, mis on reeglina ettenähtud vähemalt S1 klassi varjenditesse.

Oluline on planeerida ruum nii, et seda saaks rahuajal kasutada ka muul otstarbel ja et ruum ei seisaks vakantsena.

Millised oleksid kõige vajaminevamad tööd?

Kõige kriitilisemad on:
ventilatsiooni ehk õhuvahetuse lahendus, vahelae tugevdamine, turvaliste avatäidete paigaldamine ning hästi ja läbimõeldult sisustatud varjendi varustuskasti lisamine.

Milliseid lubasid on vaja ja kui keeruline neid on saada?

Kui tegemist on olemasoleva keldriruumi kohandamisega ilma kandevate konstruktsioonide muutmiseta, piisab enamasti teatisest või kooskõlastusest kohaliku omavalitsusega. Kui aga lisanduvad ventilatsiooni-, elektripaigaldise- või kandekonstruktsioonide muudatused, võib olla vaja ehitusluba, mis eeldab omakorda ehitusprojekti koostamist.

Leiame, et ohutust tagavate varjumiskohtade rajamisel võiks kaaluda lihtsustatud menetlust ilma klassikalise ehitusloa ja detailse projekteerimiseta. Projekteerimine ja ehitusloa menetlus on kallid ja ajamahukad, mis pikendavad oluliselt varjumiskoha rajamist. Samas on tüüpsed standardlahendused meie põhjanaabrite juures välja töötatud ning neid on võimalik vastavalt vajadusele ja ruumide eripärale kohandada ka Eestis.

Milliste majade juures ei saa keldrit varjendiks kohandada?

Osadel vanematel majadel on keldrid liiga madalad (alla 2 meetri), märjad, niisked või osaliselt välja ehitamata. Sellisel juhul võib varjumiskoha rajamine osutuda liiga kulukaks ja otstarbekam on planeerida elanike varjumine mõnda teise lähedal asuvasse varjumiskohta.

Ei sobi ka ruumid, mille seintes on palju läbiviike (nt küttetorustikud ja magistraalid) või mis paiknevad üleujutusohu piirkonnas. Paneelelamute tehnoruumid, kus asub soojussõlm ja torustik, ei ole samuti sobivad. Kindlasti on probleemsed ka puitvahelaega keldrid, mis ei pruugi varingu koormusele vastu pidada.
Lisaks võivad varjumisel osutuda emotsionaalselt probleemseks ka varjumisruumid, kus eksisteerib oht kohtuda närilistega (nt rotid).